Marge Kiivikas jagab meiega oma kogemust,kuidas lapse tegemised lasteaias lapsevanemale lähemale tuua.

Kirjutan ühest päevast seoses oma lapse lasteaiapäevaga.

Et kõigest algusest alustada, pean ütlema, et minu vanem, nelja aastaseks saav poeg, sai omale väikese venna 2014 jaanuari esimestel päevadel. Seega minul palju kodust aega ja liikumisvabadust. Sellega seoses kutsusid Karl Johannese rühma lapsed meid Hugoga endile emadepäeva nädalaraames külla hommikuringi, et teada saada rohkem, mis see väike inimene endast kujutab. Kõnelesime tema harjumustest, hoolitsusest, tegutsemistest ja õppe- ning arengukiirusest. Kõik lapsed said küsida küsimusi, mis neid kõige enam selle väikese tite juures huvitas. Pildistamine ühes Hugoga oli eriti popp! :)

Seoses hommikuringiga sain ma aimu, mida lapsed tegelikult aias teevad. Kuna meil on Pelguranna Lasteaias liitrühmad, siis lapsi on vanuses 2,5-7 aastat (Isiklikult arvan, et areng on kiirem, kuna vanemate laste pealt õpitakse kiiremini, mängulisemalt ja vabamalt.) ning seoses sellega valitakse alati üks ilmatüdruk või ilmapoiss, kes siis aknast välja vaadates kirjeldab ilma, mis parasjagu näha on. Pisut ka ennustatakse, et mis võiks päevajooksul juhtuda. Üllatav oli see, et nad seda nii ladusalt ja eri termineid kasutades teha oskavad. Minu jaoks väga positiivne üllatus. Ringis kõneldi veel üksteise tunnetest (kuna rühm on ka Karude programmis), nendega arvestamisest, teiste märkamisest. See, kuidas lapsed oskasid oma emotsioone ja tähelepanekuid välja tuua, oli ääretult siiras ja imetlust tekitav. :)
Kuna mul on tugev fotopisik, siis loomulikult võtsin ühes ka oma kaamera. Tegin lastest erinevates situatsioonides pilte. Algselt toas ja hiljem õues. Kaameraga ringi käies ja emotsioone püüdes, sain päris palju infot laste kohta. Nende iseloomude ja tunnete kohta. Kes mulle eelnevalt paistsid tugevad ja jõulised natuurid, võisid õues mängides hingepõhjani solvuda minu jaoks pisikese asja peale. :) Aga see oli sel hetkel nende jaoks kõige suurem tunne üldse. Samas olid nad nii ehedad ja armsad, sõbralikud ja ehtsad väikesed isiksused-oma rõõmude ja muredega.

Mul õnnestus pildile püüda naeru, nuttu, kilkeid, häbelikke piilumisi, meeletut tagaajamist, üksikuid mõtisklusi, turnikal kõlkumisi, toimekaid tegevusi ja asjalikke planeerimisi liivakastis. :)
Piltidest tegin valiku, panin nad lingi alla ja jagasin oma rühma vanematega. Arvan, et kõigil oli hea meel näha, mida nende lapsed päeval aias teevad, kui nemad samal ajal oma vanemakohust täidavad ja suurte inimeste tööd teevad. :)

See on üks idee, kuidas saada aimu, mis need väiksed tarkurid päeviti oma tööd tehes toimetavad!
Marge Kiivikas